Ma ei olnud kunagi varem mõelnud sellele milleks loodi Facebook ja mis eesmärki ta täidab. Vaatasin dokumentaalfilmi Facebooki loojast Mark Zuckerbergist- nohikust poisist kellest on saanud miljardär. Harvardi Ülikooli tudeng lõi maailma kalleima ja suurima sotsiaalvõrgustiku. Zuckerbergi sooviks oli et inimesed jagaksid oma mõtteid. Seega võib öelda et tema soov on täitunud- Facebook on koht kus väga paljud kasutajad jagavad oma mõtteid, avaldavad arvamust erinevate päevakajaliste teemade kohta. Suur abi on Facebookist ka kaotatud ja leitud asjade puhul, inimesed on päris agarad seda infot jagama ning paljud asjad on tänu sellele leidnud tee oma omaniku juurde. Minu tutvusringkonnas on mõned tudengid, kes on Facebooki teel saatnud laiali küsitlusi oma lõputöö jaoks, mida siis on omakorda edasi jagatud et võimalikult palju vastajaid kokku saaks. See töötab palju paremini kui meili teel edastamine, Facebooki külastatakse kindlasti tihedamini kui mailboxi.
Filmi vaadates tabasin end mõttelt- milleks mulle Facebook? Kindlasti mitte selleks et eksponeerida oma rinnapartiid ja säärejooksu! See jäägu teismeliste pärusmaaks.
Olen leidnud Facebooki abil ülesse oma lapsepõlve sõpru ning sõbrannasid kellega aastate jooksul kontakt kadunud. Mõnede sõpradega, kes elavad välismaal, suhtlen ma Facebooki teel. Sõprade lähenevast sünnipäevast annab samuti teada Facebook. Oma garderoobigi olen täiendanud just seda teed pidi.
Facebook on nagu epideemia, kes nakatab uusi kasutajaid iga päev- seda heas mõttes. Selle mõttega Zuckerberg ta loodud ju ongi!
No comments:
Post a Comment