Friday, September 23, 2011

Hooligem oma tervisest töökeskkonnas

Tänapäeval on hakatud üha rohkem meedias tähelepanu pöörama rahvastiku tervisele, kus erinevaid kampaaniaid korraldatakse enamjaolt toitumisele, füüsilisele aktiivsusele ning alkoholi-ja narkomaania ennetusele, kuid vähem räägitakse tööohutusest. Seetõttu mõtlesin kirjutada oma teadmistest valdkonnas, mis puudutab mind ja paljusi inimesi, kes täidavad  töökohustusi isteasendis.
Töö isteasendis ning töö kuvariga on tegelikult minu jaoks väga oluline tervisemõjur, sest sundasend ja vale kuvari asetus töölaual võib põhjustada palju erinevaid tervisehädasi. Kuvarit on sageli nimetatud erinevate terviseprobleemide põhjustajaks. Tuginedes faktidele võib öelda, et ainult väga väike osa kasutajatest kannatab kuvariga töötamisest tulenevate terviseprobleemide tõttu. Tegelikkuses aga tekkinud probleeme ei ole põhjustanud mitte kuvar ise, vaid see, kuidas kuvariga töötatakse. Kuvariga töötamine võib põhjustada peavalusid ning käte, randmete, käsivarte, kaela, õlgade või seljavalusid, eriti just pärast pikaaegset katkematut tööd kuvariga, täheldatud on ka stressi teket, silmade väsimust(kuid mitte püsivaid kahjustusi nägemisele). Kuvariga töötamisest tulenevaid ohte saab vältida töökoha hea kujundamise ja töö korraldamisega. Kõikidel töötajatel on oma õigused, mida tööandja peab suutma täita, et ennetada kuvariga töötamisel tekkivaid terviseohte, nt on  tööandja kohustatud läbi viima riskianalüüsi ja sealjuures üle vaatama kogu töökoha, kaasaarvatud seadmed, mööbel ja töökeskkonna, tehtava töö  ja täitma minu  individuaalsed vajadused. Tööandja on kohustatud veel tagama mulle,  et töökoht vastab kehtestatud miinimumnõuetele(reguleeritavad toolid,  sobiv
valgustus,  täitma nõudeid kuvariekraanile, klaviatuurile, töölauale, töökeskkonnale ja tarkvarale), planeerima tööd nii, et töö kuvariga vahelduks muude tööülesannetega (kui pole võimalik siis peavad pausid moodustama 10% kuvariga töötamise ajast), korraldama mulle tervisekontrolli (mitte harvem kui 1 kord 3 aasta jooksul või kui ma seda ise nõuan, nägemisprobleemide tekkimisel), korraldama töötervishoiu ja tööohutuse alase koolituse ja tagama vajaliku teabe( kindel olemiseks minu  oskustes töötada kuvariga ohutult ning veenduda  õigetes teadmistes ja oskustes kujundada töökoht  vastavaks oma individuaalsetele vajadustele, et vältida võimalikke terviseprobleeme). Loomulikult saan ma ka ise enda heaoluks ja mugavuseks palju ära teha, nt on soovitav, et küünarvars  oleks praktiliselt horisontaalses asendis ja silmad sellisel kõrgusel, et näha kuvari korpuse ülaosa,  saan paigutada ruumis oma töölaua ja kuvari nii, et vältida pimestumist ja peegelduminist( kõige lihtsam on mitte istuda nii, et kuvariekraan oleks paigutatud otseselt vastu akent või eredat valgust, vajadusel kasutadan aknakatteid), vaadata, et saan jalgu laua all vabalt liigutada, eemaldan  mittevajalikud seemed laua alt, kasutan  jalatugesi. Klaviatuuri ja hiire puhul on oluline, et randmeid hoian otse ja klahve puudutan  pehmelt, hiirt kaustan nii, et käsivars toetuks lauale. Ekraani puhul saan seadistada eredust ja kontrasti, et see vastaks valgustusele, veendun, et ekraan oleks puhas. Sundasendist tingituid probleeme saan ennetada, vahetades asendit pidevalt, ning võimalusel liigun palju puhepauside alal. Oluline on ka kindlasti töötool, mis peab olema reguleeritav vastavalt minu antropomeetriliste iseärasuste järgi, valgustuse  puhul on kõige parem loomulik päevavalgus, sest see ei kurna silmi nii palju kui päevavalguslambid, kuid meie kliima tõttu peame me siiski kasutama lisavalgust, mis peaks olema reguleeritav, ning piisav, et oma tööülesandeid korralikult täita, ning mis ei kahjustaks nägemist.
Loodetavasti saite minu postitusest midagi kasulikku analüüsimaks enda töötingimusi, et neid enda tervise huvides paremaks muuta.

Sunday, September 11, 2011

kommunikatsiooni esimene loeng

Eile oli minu esimene Kommunikatsiooniteooria loeng. Loeng oli väga huvitav ja õppejõud tore, elav inimene mitte mingi kuivik.Kuulasin huviga loengut, isegi und ei tulnud peale.
Minu teadmised kommunikatsiooni vallas on pehmet öeldes olematud, teadsin ainult et see tähendab suhtlust ja info vahetamist, rohkemat midagi.
Eilsest loengust sain siis teada, et kommunikatsioon on katkematu protsess, mis kestab 24 tundi ööpäevas ja 7 päeva nädalas.Me tegeleme kommunikatsiooniga igapäevaselt, enesele seda teadvustamata.Kõik me kommunikeerime infot, keegi võtab seda infot vastu ja teeb sellest oma järeldused. Väga oluline on see, kuidas infot edastada.Sõnumi saatja vastutab selle eest, et tema sõnum oleks adresaatidele arusaadav. Süüdi pole see kes sõnumist aru ei saa, vaid see kes ei ole osanud seda arusaadavalt edastada.
Kommunikatsioon on protsess, mis muutub ajaga koos. Tänapäeval on kõige olulisemaks kommunikatsioonivahendiks internet, kus kõik saavad vabalt oma arvamust avaldada ja kommenteerida. Vahel ma huvi pärast loen kommentaare ja mõtlen, et kes on küll need inimesed, kes kommenteerivad? Enamjagu kommentaare on kirjutatud inimeste poolt, kellel pole õigekirjast halli aimugi ja roppusi tuleb varnast. Tekib küsimus kas kõik madalalaubalised ja kirjaoskamatud on netti kolinud, kes avalikult ei julge oma arvamust avaldada? Aga kuna meil on sõnavabadus, siis on igal ühel õigus oma arvamusele, olgu see milline tahes. Eks põhjus tuleb sellest, et oleme pärit nõukaaegsest ühiskonnast, kus oma arvamust ei tohtinud väljendada, iga vale sõna eest võidi  sind vastutusele võtta. Kuna nüüd seda hirmu pole, siis öeldakse seda mida sülg parasjagu suhu toob. Olen arvamusel, et enne peaks ikka mõtlema ja siis ütlema, sest oma hoolimatute ütlemistega võime teistele väga palju kurja teha.
Sellised mõtted siis esimesest loengust.

tere