Visuaalne kommunikatsioon

Leppisime oma tiimikaaslastega( Grete, Merje,Marju, Jaana), et haarame linna pealt kommunikatsiooni eraldi, kuna kõik me oleme töötavad inimesed siis oli keeruline kokku saada. Mina kondasin ringi õhtul pärast tööd, lihtsalt varem ei olnud töö tõttu võimalik.

Allpool siis minu leiud

Oluline info, viimasel ajal on olnud surmaga lõppenud õnnetusi kuna ei olda tähelepanelik raudtee ülesõidul.

See pilt pärineb laste käsitöö- ja kunstinäituselt, kus kõik meisterdatud asjad oli tehtud paberi ja papi jääkidest. See kiisu on teinud 8a.poiss, minu arvates väga armas. Kommunikatsioon minu silmade läbi seisneb selles, et vana paberit ja pappi ei ole vaja alati ära visata, neist saab valmistada ilusaid asju.











Seda bussi olen ka ise külastanud kui minu nutikas telefon lakkas olemast nutikas.

  

Antud kommunikatsioon mõjutab meid kõiki otseselt või kaudselt. Autoomanikke otseselt, teisi kaupade ja teenuste tarbimise läbi, kütuse hind mõjutab kaupade ja teenuste hinnakujundust.

Tarbimisühiskonna küüsis

Me kõik tarbime igapäevaselt- kes rohkem, kes vähem vastavalt oma võimalustele. Inimeste vajadused ja soovid  seoses tarbimisega on väga erinevad. Inimesed kellel jätkub raha ainult esmavajaduste rahuldamiseks on meie ühiskonnas suurem enamus kui neid kes saavad endale lubada konsumeristlike võimalusi.

Tarbimise elavdamiseks tehakse ulatuslike kampaaniad, soodusmüüke. Iga kaubanduskett püüab meelitada kliente rohkem tarbima, korraldades osturallisid, hullusid päevasid jne. Uskumatu kui kergesti inimesed lasevad ennast sellest mõjutada- rohkelt soodsaid pakkumisi, ikka tuleb minna ja kui juba kohal siis tuleb midagi ikka osta ka! Tund enne avamist seistakse puntras ukse taga, et ikka esimeste seas parimad palad endale saada. Mina isiklikult ei saa aru kuidas inimesed viitsivad seista tunde järjekorras.  Ostetakse kokku asju, mida võib-olla kunagi ei tarbita. Selle kohta sobib ütlus- asi olgu, tarvis ärgu tulgu.
Selline see tarbimisühiskond juba on.

Facebook- sotsiaalvõrgustiku lipulaev

Ma ei olnud kunagi varem mõelnud sellele milleks loodi Facebook ja mis eesmärki ta täidab. Vaatasin dokumentaalfilmi Facebooki loojast Mark Zuckerbergist- nohikust poisist kellest on saanud miljardär. Harvardi Ülikooli tudeng lõi maailma kalleima ja suurima sotsiaalvõrgustiku. Zuckerbergi sooviks oli et inimesed jagaksid oma mõtteid. Seega võib öelda et tema soov on täitunud- Facebook on koht kus väga paljud kasutajad jagavad oma mõtteid, avaldavad arvamust erinevate päevakajaliste teemade kohta. Suur abi on Facebookist ka kaotatud ja leitud asjade puhul, inimesed on päris agarad seda infot jagama ning paljud asjad on tänu sellele leidnud tee oma omaniku juurde. Minu tutvusringkonnas on mõned tudengid, kes on Facebooki teel saatnud laiali küsitlusi oma lõputöö jaoks, mida siis on omakorda edasi jagatud et võimalikult palju vastajaid kokku saaks. See töötab palju paremini kui meili teel edastamine, Facebooki külastatakse kindlasti tihedamini kui mailboxi.
Filmi vaadates tabasin end mõttelt- milleks mulle Facebook? Kindlasti mitte selleks et eksponeerida oma rinnapartiid ja säärejooksu! See jäägu teismeliste pärusmaaks.
Olen leidnud Facebooki abil ülesse oma lapsepõlve sõpru ning sõbrannasid kellega aastate jooksul kontakt kadunud. Mõnede sõpradega, kes elavad välismaal, suhtlen ma Facebooki teel. Sõprade lähenevast sünnipäevast annab samuti teada Facebook. Oma garderoobigi olen täiendanud just seda teed pidi.
Facebook on nagu epideemia, kes nakatab uusi kasutajaid iga päev- seda heas mõttes. Selle mõttega Zuckerberg ta loodud ju ongi!

Tormituuled

Üks samm edasi, kaks tagasi.
Sõrmed külmast kanged, kuid vaatepilt oli seda väärt!

Eesmärk pühitseb abinõu

Loengus oli juttu propagandast ning õhku jäid küsimused, kas propaganda on vajalik, mis võiks olla tema roll ühiskonnas ja kas Eesti riik peaks tegema propagandat?

Kuuldes sõna propaganda- seostub see meile tegevusega mis manipuleerib inimeste suhtumise ja tõekspidamistega. Eestlaste suhtumine sõnasse propaganda  pärineb kindlasti meie eelmisest riigikorrast.

Oluline on ju see kas on tegemist positiivse või negatiivse propagandaga. Meil on tehtud palju vajalikku  propagandat, mille eesmärgiks on mingi konkreetse sõnumi inimesteni viimine, siinkohal meenuvad mitmed: „ Ära löö last“  „ Märka rongi“ „ Kui jood ära uju“. Antud  kampaaniad on meie ühiskonnas vajalikud kuna peegeldavad  meie valupunkte, mille ennetamisega on tarvis igapäevaselt tegeleda. Seega minu arvates on tegemist positiivse propagandaga- probleemidega tegeletakse, mitte ei võeta seda kui elu paratamatust.

Negatiivset propagandat kahjuks kohtab väga sageli, eriti poliitikute omavahelises ärapanemises kus kellegi väljaütlemised keeratakse tema vastu ja püütakse enda huvides ära kasutada. Propagandas on olulisteks elementideks eetika ja väärtused, kuid tundub et meie poliitikud vilistavad sellele!

Kindlasti vajaks Eesti riik propagandat peegeldamaks meie väärtusi, tõekspidamisi, kultuuri. Peaksime oma riiki esile tõstma kui ühtehoidvat väikest rahvast.

Iseenda matustele ei ole vaja kiirustada

Need sõnad postitas Facebooki noormees kes hukkus traagilise õnnetuses laupäeva hommikul Haapsalu lähistel. Kahjuks ta ise neid sõnu ei järginud.
Seega tahan öelda, et käituge liikluses kohusetundlikult ning ärge riskige enda ega ka kaasliiklejate eludega.

Kadunud talent

Mul on väga kahju, et ei saanud esimesel loengul osaleda. Seega surfasin siis teiste blogides ringi ning püüdsin mõista, millest juttu oli.
Kommunikatsioon on ikka võimas mõjutusvahend, vaadates tagasi kasvõi  möödunud valimistele. Jumal tänatud et need läbi said, oli ikka paras tsirkus küll: Kord Savisaar all ja Kross peal ning vastupidi. Lõpuks võitis see, kellel ilusam lauluhääl.

Hakkas kummitama

Tere kõigile!

Minu nimi on Jaana, olen lihast ja luust Eesti Vabariigi kodanik. Iga inimene on ainulaadne indiviid, seda ka mina. Üldiselt olen positiivse ellusuhtumisega inimene, kuid vahest harva tuleb ette päevi mil oleks nagu vale jalaga voodist välja astunud. Kõige olulisemaks elus pean ma oma perekonda ja sõpru, pean tunnistama et viimasel ajal on nende jaoks aega vähem, kui sooviksin. Öeldakse küll, et aega tuleb võtta kuid ööpäevas on 24 tundi ja sageli jääb seda kahjuks väheseks. Pean lugu ausatest ja otsekohestest inimestest, kes julgevad rääkida asjadest täpselt nii nagu nad parajasti on. Hommikuti ei suuda ma ärgata ilma kohvita, kaks tassi järjest siis on tunne et elu hakkab vaikselt sisse tulema. Eriti naudin ma nädalavahetusi kui saan oma hommikukohvi diivanil vedeledes nautida. Erinevalt enamustest naistest ei armasta ma magusat, nii see on.Kuid selle asemel on minu nõrkuseks kartulikrõpsud,kahjuks annab see pikapeale kehakaalust tunda. Eelkõige olen õnnelik selle üle, et mul on kaks tervet kätt ja jalga ning silmad mis näevad ja kõrvad mis kuulevad. Kõik muu on juba enese teha. Miks ma valisin kommunikatsioon ja ühiskond aine? Eelkõige sellepärast et see on meie elu igapäevane osa. Kommunikatsioon toimub ööpäevaringselt ja on praeguse infoühiskonna lahutamatu osa. Oluline on see kuidas mina seda infot töötlen ja kas oskan oma informatsiooni teistele õigesti kommunikeerida. Eelkõige minu jaoks on kursuse eesmärgiks saada juurde teadmisi ning laiendada oma silmaringi. Eelmisel aastal läbisin kommunikatsiooniteooria kursuse, mis oli väga huvitav ja andis palju mõtteainet. Ei saa ka mainimata jätta et kui nägin et seda ainet annab Kaja olin kindel et selle võtan, sest minu mälupildis on tegemist sümpaatse õppejõuga, kes teeb oma tööd kirega.

test

Kontrollin kas toimib