Aeg otsad kokku tõmmata

Läbi ta saigi- seitse nädalat sisutihedaid loenguid ning sinna hulka praktilisi ülesandeid.

Mida õppisin? Seda et kommunikatsioon loob tähenduse ning oleme vastutavad oma edastatud sõnumi eest. Edaspidi püüan end selgemini väljendada ning veenduda, kas minust saadi õigesti aru.

Mis oli keeruline? Minu jaoks kindlasti blogimine- enda mõtete kirja panemine. Teooria põimimine blogipostitustesse- minu jaoks mission impossible!

Mis meeldis? Kogu kursuse ülesehitus, kindlasti ka see et loengutele lisaks saime teha praktilisi ülesandeid. Kohati pani muigama Kaja must huumor tema enda aadressil ja eriti mulle meeldis tema otsekohesus.

Mida teisiti? Arvan et mitte midagi. Kõik reeglid olid algusest peale paika pandud- puust ja punaseks.

Tänan Kajat huvitavate ja silmaringi laiendavate loengute eest ning jõudu ja jaksu edaspidiseks.

Viimane kogunemine

Võtsime kokku terve kursuse ühes harjutuses- praktiline kommunikatsioon. Sõnumi formuleerimine, vastuvõtmine, arusaamine. Harjutus oli põnev- kui erinevalt annavad inimesed sõnumit edasi( meeste loogika ja naiste loogika). Meessoost sõnumisaatja seostas kujundeid miki- hiirega, naissoost sõnumisaatja elektrijaamaga.
Väga oluline on kommunikatsioonis oskus kuulata, koos sellega tuleb ka mõistmine- loengus praktilist harjutuse käigus oli näha et inimestel puudub oskus lõpuni kuulata.

Kaja tõi paar näidet professionaalse kommunikaatori rollist, mis võib juhtuda kui minnakse rollist välja ning lähenetakse inimlikust aspektist- seega tuleb meeles pidada et isiksus ei mängi mingit rolli ning et maailmaparandajat ei ole mõtet mängida.

Üks pilt räägib rohkem kui tuhat sõna

Nende sõnadega võtaks kokku viimase loengu. Vaatasime siis pilte mida olime eelnevalt visuaalse kommunikatsiooni ülesande raames teinud. Põnev oli kuulata kui erinevalt tudengid olid piltidest aru saanud ja kuidas nad seda enda jaoks tõlgendasid- nii palju kui on erinevaid inimesi nii palju ka erinevaid arvamusi, tõlgendusi.
Ausalt öeldes enne pildistamise ülesannet ei ole ma visuaalsele kommunikatsioonile eriti tähelepanu pööranud, seda et igal sammul saadab meid mingi sõnum, üleskutse. Mittemärkamine on kindlasti tingitud kiirest elutempost, peas on sada mõtet korraga- mida ma õhtuks süüa teen, lähenev koolitöö tähtaeg on kohe- kohe kukkumas, tööl mingid asjad pooleli. Nii ma siis päevast päeva oma mõtetega ringi tuiskan ning ei märka paljut enda ümber toimuvat. Siinkohal peaks danah boyd järgima ning puhkust võtma- eemale tööst, koolist, internetist, kuid kahjuks antud hetkel pole see võimalik. Aga niipea kui võimalus avaneb ma seda ka teen.

Noorus on hukas

Sattusin lugema artiklit sellest, et meie noorte alkoholi ja tubaka proovimise iga nihkub üha madalamale. Ausalt öeldes päris jahmatav, et 11 aastased lapsed meelemürkidega juba tutvust teevad.
Olen nõus väitega, et probleem seisneb vanemate ebapiisavast selgitustööst. Tavaliselt selliste probleemide ilmnemisel rakendatakse koduaresti või kütetakse kõrvad kuumaks- kuid kas see on lahendus? Lastele tuleb selgitada pikalt ja laialt mida alkoholi ja tubaka tarbimine võib endaga kaasa tuua pikemas perspektiivis tervisele, arengule, mis ohud võivad varitseda purjus inimest jne.- EI TOHI juua ja suitsetada pole piisav vastus noorele inimesele kes avastab maailma koos nende pahedega.
Leian et vanemad võiksid oma kiire elutempo juures leida aega ja tunda huvi oma võsukeste tegemiste vastu. Tihtipeale on tänavapildis näha lapsi kes õhtul hilja ringi kolavad- minul tekib sellel hetkel küll küsimus, et kas nad ei peaks sellisel kellaajal kodus olema ning kas vanemad ei tunne huvi kus nende lapsed õhtul hilja on?
Üks küsimus tekkis artiklit lugedes veel- kust saab 11 aastane laps alkoholi, suitsu? Ilmselgelt nendele endile ei müüda, järelikult täiskasvanud ise teevad selle nendele kättesaadavaks.
Need kes ütlevad- noorus on täitsa hukas( seda ütleb iga põlvkond) heitku korraks ise ka pilk peeglisse.

Visuaalne kommunikatsioon

Leppisime oma tiimikaaslastega( Grete, Merje,Marju, Jaana), et haarame linna pealt kommunikatsiooni eraldi, kuna kõik me oleme töötavad inimesed siis oli keeruline kokku saada. Mina kondasin ringi õhtul pärast tööd, lihtsalt varem ei olnud töö tõttu võimalik.

Allpool siis minu leiud

Oluline info, viimasel ajal on olnud surmaga lõppenud õnnetusi kuna ei olda tähelepanelik raudtee ülesõidul.

See pilt pärineb laste käsitöö- ja kunstinäituselt, kus kõik meisterdatud asjad oli tehtud paberi ja papi jääkidest. See kiisu on teinud 8a.poiss, minu arvates väga armas. Kommunikatsioon minu silmade läbi seisneb selles, et vana paberit ja pappi ei ole vaja alati ära visata, neist saab valmistada ilusaid asju.











Seda bussi olen ka ise külastanud kui minu nutikas telefon lakkas olemast nutikas.

  

Antud kommunikatsioon mõjutab meid kõiki otseselt või kaudselt. Autoomanikke otseselt, teisi kaupade ja teenuste tarbimise läbi, kütuse hind mõjutab kaupade ja teenuste hinnakujundust.

Tarbimisühiskonna küüsis

Me kõik tarbime igapäevaselt- kes rohkem, kes vähem vastavalt oma võimalustele. Inimeste vajadused ja soovid  seoses tarbimisega on väga erinevad. Inimesed kellel jätkub raha ainult esmavajaduste rahuldamiseks on meie ühiskonnas suurem enamus kui neid kes saavad endale lubada konsumeristlike võimalusi.

Tarbimise elavdamiseks tehakse ulatuslike kampaaniad, soodusmüüke. Iga kaubanduskett püüab meelitada kliente rohkem tarbima, korraldades osturallisid, hullusid päevasid jne. Uskumatu kui kergesti inimesed lasevad ennast sellest mõjutada- rohkelt soodsaid pakkumisi, ikka tuleb minna ja kui juba kohal siis tuleb midagi ikka osta ka! Tund enne avamist seistakse puntras ukse taga, et ikka esimeste seas parimad palad endale saada. Mina isiklikult ei saa aru kuidas inimesed viitsivad seista tunde järjekorras.  Ostetakse kokku asju, mida võib-olla kunagi ei tarbita. Selle kohta sobib ütlus- asi olgu, tarvis ärgu tulgu.
Selline see tarbimisühiskond juba on.

Facebook- sotsiaalvõrgustiku lipulaev

Ma ei olnud kunagi varem mõelnud sellele milleks loodi Facebook ja mis eesmärki ta täidab. Vaatasin dokumentaalfilmi Facebooki loojast Mark Zuckerbergist- nohikust poisist kellest on saanud miljardär. Harvardi Ülikooli tudeng lõi maailma kalleima ja suurima sotsiaalvõrgustiku. Zuckerbergi sooviks oli et inimesed jagaksid oma mõtteid. Seega võib öelda et tema soov on täitunud- Facebook on koht kus väga paljud kasutajad jagavad oma mõtteid, avaldavad arvamust erinevate päevakajaliste teemade kohta. Suur abi on Facebookist ka kaotatud ja leitud asjade puhul, inimesed on päris agarad seda infot jagama ning paljud asjad on tänu sellele leidnud tee oma omaniku juurde. Minu tutvusringkonnas on mõned tudengid, kes on Facebooki teel saatnud laiali küsitlusi oma lõputöö jaoks, mida siis on omakorda edasi jagatud et võimalikult palju vastajaid kokku saaks. See töötab palju paremini kui meili teel edastamine, Facebooki külastatakse kindlasti tihedamini kui mailboxi.
Filmi vaadates tabasin end mõttelt- milleks mulle Facebook? Kindlasti mitte selleks et eksponeerida oma rinnapartiid ja säärejooksu! See jäägu teismeliste pärusmaaks.
Olen leidnud Facebooki abil ülesse oma lapsepõlve sõpru ning sõbrannasid kellega aastate jooksul kontakt kadunud. Mõnede sõpradega, kes elavad välismaal, suhtlen ma Facebooki teel. Sõprade lähenevast sünnipäevast annab samuti teada Facebook. Oma garderoobigi olen täiendanud just seda teed pidi.
Facebook on nagu epideemia, kes nakatab uusi kasutajaid iga päev- seda heas mõttes. Selle mõttega Zuckerberg ta loodud ju ongi!