Eile oli minu esimene Kommunikatsiooniteooria loeng. Loeng oli väga huvitav ja õppejõud tore, elav inimene mitte mingi kuivik.Kuulasin huviga loengut, isegi und ei tulnud peale.
Minu teadmised kommunikatsiooni vallas on pehmet öeldes olematud, teadsin ainult et see tähendab suhtlust ja info vahetamist, rohkemat midagi.
Eilsest loengust sain siis teada, et kommunikatsioon on katkematu protsess, mis kestab 24 tundi ööpäevas ja 7 päeva nädalas.Me tegeleme kommunikatsiooniga igapäevaselt, enesele seda teadvustamata.Kõik me kommunikeerime infot, keegi võtab seda infot vastu ja teeb sellest oma järeldused. Väga oluline on see, kuidas infot edastada.Sõnumi saatja vastutab selle eest, et tema sõnum oleks adresaatidele arusaadav. Süüdi pole see kes sõnumist aru ei saa, vaid see kes ei ole osanud seda arusaadavalt edastada.
Kommunikatsioon on protsess, mis muutub ajaga koos. Tänapäeval on kõige olulisemaks kommunikatsioonivahendiks internet, kus kõik saavad vabalt oma arvamust avaldada ja kommenteerida. Vahel ma huvi pärast loen kommentaare ja mõtlen, et kes on küll need inimesed, kes kommenteerivad? Enamjagu kommentaare on kirjutatud inimeste poolt, kellel pole õigekirjast halli aimugi ja roppusi tuleb varnast. Tekib küsimus kas kõik madalalaubalised ja kirjaoskamatud on netti kolinud, kes avalikult ei julge oma arvamust avaldada? Aga kuna meil on sõnavabadus, siis on igal ühel õigus oma arvamusele, olgu see milline tahes. Eks põhjus tuleb sellest, et oleme pärit nõukaaegsest ühiskonnast, kus oma arvamust ei tohtinud väljendada, iga vale sõna eest võidi sind vastutusele võtta. Kuna nüüd seda hirmu pole, siis öeldakse seda mida sülg parasjagu suhu toob. Olen arvamusel, et enne peaks ikka mõtlema ja siis ütlema, sest oma hoolimatute ütlemistega võime teistele väga palju kurja teha.
Sellised mõtted siis esimesest loengust.
No comments:
Post a Comment